Tranzisaun Justu
Timor-Leste hametin diálogu sosiál kona-ba mudansa klimátika no Tranzisaun Justu
Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) suporta Timor-Leste atu hametin nia envolvimentu tripartida iha asuntu mudansa klimátika no traballu.
3 April 2026
Dili, Timor-Leste (Notísia OIT) - Reprezentante governu, empregadór no traballadór sira iha Timor-Leste hametin diálogu no kooperasaun kona-ba asuntu mudansa klimátika no traballu durante sorumutu loron rua ne'ebé hala'o iha Dili hahú husi loron 26-27 fulan Marsu. Eventu ne'e fó plataforma ida atu troka hanoin kona-ba impaktu husi mudansa klimátika ba ekonomia, empreza no atividade loroloron, no marka pasu importante ida hodi harii konsensu kona-ba prioridade sira husi Tranzisaun Justu no mós promove empreza sustentavel, empregu verde no servisu dignu sira.
Fasilita husi OIT, sorumutu ne'e halibur parte interesada prinsipál sira, inklui Kamara Komersiu no Industria Timor-Leste (CCI-TL), Konfederasaun Sindikatu Timor-Leste (KSTL), Asosiasaun Emprezariál Feto Timor-Leste (AEMTL), no Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE). Diskusaun sira-ne'e subliña importánsia atu hametin envolvimentu tripartida iha asuntu mudansa klimátika no traballu.
Franquelino da Costa Freitas husi CCI-TL hateten katak urjente atu halo diálogu ne'ebé forte liu hodi hatán ba presaun emerjente sira. "Iha nesesidade atu hametin diálogu sosiál hodi hasoru dezafiu sira ne'ebé empreza no traballadór sira hasoru tanba mudansa klimátika," nia hateten, importánsia husi koordenasaun entre parseiru tripartida sira.
Ida ne'e hanesan oportunidade ida atu aprende no fahe esperiénsia no kontinua hametin envolvimentu tripartida iha mudansa klimátika no iha tranzisaun justu.
Clementina de Araujo Almeida, Konsellu Nasionál Traballu, SEFOPE.
Husi perspetiva traballadór sira-nian, Almerio Vila-Nova, Prezidente KSTL, hateten katak tranzisaun ba ekonomia verde, justisa no inkluzaun mak abut. Nia hatete: "Tranzisaun ne'e la bele evita, maibé tenke justu, sustentavel no inkluzivu." "Liafuan sosiál ne'e esensiál tebes atu harii konfiansa, hametin kooperasaun no asegura katak traballadór sira iha asesu hanesan ba oportunidade no protesaun durante tranzisaun ida-ne'e."
Ko'alia hodi Konsellu Nasionál Traballu nian naran, reprezentante SEFOPE nian Clementina de Araujo Almeida enkoraja partisipante sira atu hakle'an liután sira-nia komprensaun ba malu liuhusi diálogu. "Ida ne'e hanesan oportunidade ida atu aprende no fahe esperiénsia no kontinua hametin envolvimentu tripartida iha mudansa klimátika no iha tranzisaun justu." nia hateten.
Durante sorumutu ne'e partisipante sira haree implikasaun husi mudansa klimátika ba setór xave sira no diskute oinsá atu aliña di'ak liu polítika nasionál ho nesesidade empreza no traballadór sira-nian. Empregadór sira subliña nesesidade atu hasa'e konsiénsia entre empreza sira, nota katak ema barak sei iha kompriensaun limitadu kona-ba konseitu ekonomia verde no Tranzisaun Justu.
Iha tempu hanesan, reprezentante traballadór sira hateten importánsia atu proteje direitu, asegura saláriu ne'ebé dignu no habelar protesaun sosiál, liu-liu ba grupu vulneravel sira hanesan feto, foin-sa'e no ema ho defisiénsia sira, ne'ebé hetan impaktu ne'ebé la proporsionál husi impaktu klimátiku.
Harii konsensu entre empregadór sira, traballadór sira no governu nu'udar pasu importante ida hodi alkansa Tranzisaun Justu ne'ebé fornese dezenvolvimentu sustentavel no servisu dignu.
Arun Kumar,Espesialista Dialogu Sosial OIT.
Diálogu ne'e rezulta komprensaun ida-ne'ebé fahe ba malu kona-ba área prioridade sira, inklui hametin mekanizmu diálogu sosiál sira, suporta diversifikasaun ekonómika, investe iha dezenvolvimentu abilidade, no promove polítika inkluziva sira ne'ebé hasa'e reziliensia emprezariál no protesaun ba traballadór sira.
"Iha diskusaun sira ne'ebé hala'o durante loron rua ne'e hatudu kompromisu maka'as husi parte hotu-hotu atu servisu hamutuk," dehan Arun Kumar, Espesialista Dialogu Sosiál OIT. "Halo konsensu entre empregadór sira, traballadór sira no governu mak pasu importante ida hodi hetan tranzisaun justu ne'ebé halo dezenvolvimentu sustentavel no servisu dignu."
Sorumutu ne'e hanesan parte ida husi OIT nia apoiu kontinua ba Timor-Leste hodi promove diálogu sosiál no promove tranzisaun inkluziva ba ekonomia verde. Liuhusi promove kolaborasaun entre governu, empregadór no traballadór sira, inisiativa ne'e kontribui atu harii momentum ba akordu potensiál ida kona-ba enkuadramentu tripartida kona-ba Tranzisaun Justu, hodi tulun asegura katak asaun klimátika suporta reziliensia ekonómika, justisa sosiál no servisu dignu ba ema hotu.