Notísia
Promove diálogu kona-ba tranzisaun justu no dezenvolvimentu emprezariál sustentavel iha Timor-Leste: Inisiativa konjunta ida husi CCI-TL no OIT
Sorumutu ne'e fornese plataforma ida atu diskute oinsá empreza timoroan sira bele nafatin kompetitivu iha mudansa klimátika no integrasaun ekonómika rejionál, liuliu ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN.
19 May 2026
DILI, Timor-Leste (Notísia OIT) - Reprezentante liu ema 100 husi setór privadu, asosiasaun emprezariál no parseiru dezenvolvimentu sira halibur hamutuk iha Dili iha loron 19 fulan Maiu hodi hala'o semináriu nasionál ida ho objetivu atu hametin Timor-Leste nia prontidaun ba tranzisaun klimátika no ekonómika no mós atu dezenvolve empreza sustentavel no servisu dignu.
Organizadu husi Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) no Kamara Komersiu no Industria Timor-Leste (CCI-TL), Sorumutu Validasaun kona-ba Sesaun Tranzisaun Justu, Oportunidade Emprezariál, Dezafiu no Sesaun fahe informasaun emprezariál fornese plataforma ida atu diskute oinsá empreza timoroan sira bele nafatin kompetitivu iha mudansa klimátika no integrasaun ekonómika rejionál, liuliu Timor-Leste ne'ebé avansa ba adezaun ba ASEAN.
Hala’o iha otél Luz Clarita, semináriu ne’e mós válida deskovrementu sira no rekomendasaun hosi CCITL nia ezbosu pozisaun polítika ba Tranzisaun Justu no Dezenvolvimentu Sustentavel Empreza.
Eventu ne'e sai parte ida husi intervensaun OIT nian projetu RBSA iha Timor-Leste, “Prepara Traballadór no Polítiku Timor-Leste nian ba Tranzisaun Justu no Ekonomia Formál”, ne'ebé suporta esforsu nasionál sira atu avansa tranzisaun justu, empreza sustentavel sira, no servisu dignu.
Iha abertura semináriu ne'e, Simrin Singh, Diretora Nasionál OIT nian ba Indonezia no Timor-Leste, hateten importánsia atu ajuda empreza sira adapta mudansa ba realidade ekonómika no ambientál sira no asegura katak kresimentu sei inkluzivu nafatin.
Tranzisaun Justu mak atu asegura katak sustentabilidade ambientál, dezenvolvimentu emprezariál no servisu dignu la'o hamutuk. Timor-Leste iha oportunidade importante atu harii ekonomia ida verde, reziliente, no inkluzivu,
Sorumutu ne'e ofisialmente loke husi Hernani Agostinho Soares, Vise-Prezidente Asuntu Dezenvolvimentu Ekonómiku no Planeamentu Estratéjiku CCI-TL. Nia subliña importánsia hodi hametin parseria no hadi'a prontidaun ba negósiu sira tanba Timor-Leste prepara ba integrasaun ASEAN nian no responde ba impaktu husi mudansa klimátika ba mundu servisu nian.
Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN, hamutuk ho impaktu husi mudansa klimátika, la'ós de'it aprezenta dezafiu maibé mós oportunidade importante sira ba inovasaun, progresu teknolójiku no promosaun servisu dignu.
Durante semináriu ne'e, espesialista OIT sira fahe informasaun tékniku kona-ba tranzisaun justu, transformasaun ekonómika verde, no prontidaun empreza sira ba adezaun ASEAN no Organizasaun Mundiál Komersiu (OMK). Diskusaun sira foka liu ba oinsá sustentabilidade ambientál bele kria oportunidade foun ba empregu, kresimentu emprezariál no reziliensia ekonómika.
Fredy Guayacan, espesialista seniór OIT nian kona-ba Ambiente no Servisu Dignu, subliña katak tranzisaun justu la'ós de'it krusiál ambientál maibé mós oportunidade ba progresu ekonómiku no sosiál.
Aprezentasaun kona-ba Tranzisaun Justu iha Timor-Leste: Oportunidade ba Empreza, Empregu no Kresimentu Sustentavel, nia ko'alia liu kona-ba setór sira ne'ebé iha poténsia maka'as ba kresimentu sustentavel, inklui enerjia renovavel, agrikultura sustentavel, peska, pekuária no turizmu. Nia mós subliña nesesidade ba investimentu, reziliensia klimátika no apoiu ne'ebé forte liu ba empreza ki'ik no médiu sira atu nafatin kompetitivu iha ekonomia globál ne'ebé muda.
Tranzisaun Justu la'ós de'it ajenda ambientál ida, maibé mós oportunidade ekonómiku no sosiál ida atu harii empreza reziliente, kria empregu dignu no hametin kreximentu inkluzivu sira iha Timor-Leste.
Sorumutu ne'e mós esplora oportunidade no dezafiu sira ne'ebé relasiona ho Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN no OMK. Wade Bromley, espesialista seniór OIT nian ba Atividade Empregadór sira, aprezenta rezultadu husi avaliasaun ida-ne'ebé foin lalais ne'e hala'o husi OIT hodi ezamina persepsaun negósiu, prontidaun institusionál, no implikasaun husi integrasaun rejionál ba organizasaun empregadór sira.
Avaliasaun ne'e identifika oportunidade prometidu, inklui asesu ba merkadu rejionál, aumentu iha investimentu diretu estranjeiru, no integrasaun iha rejiaun no globál sira. Iha tempu hanesan, ida-ne'e hatudu dezafiu signifikativu sira relasiona ho abilidade, finansa, asesu ba merkadu, no kumprimentu ba padraun internasionál sira.
Tuir deskovrementu sira, 1/3 husi empreza sira ne'ebé halo levantamentu konsidera sira-nia forsa traballu preparadu ho adekuadu ba integrasaun ASEAN, enkuantu 17 pursentu de'it mak relata kumprimentu kompletu ba padraun komérsiu no traballu internasionál sira.
Semináriu ne'e mós fornese sesaun ida ba empreza sira atu hatudu sira-nia produtu, servisu no esperiénsia prátiku. Sesaun ne'e ajuda hametin rede emprezariál no promove kolaborasaun entre parte interesada sira. Empreza sira ne'ebé partisipa inklui Osean Land Timor, Banku ANZ Timor-Leste, Banku Mandiri, Similie Timor-Leste, Caltech Timor-Leste, no Federal Insurance Timor.
Sorumutu ne'e reflete kolaborasaun kontinua entre OIT no CCI-TL hodi suporta empreza sustentavel sira, hametin diálogu sosiál, no promove dezenvolvimentu ekonómiku inkluzivu iha Timor-Leste tanba nasaun ne'e halo navigasaun ba transformasaun klimátika no ekonómika.
Related content
Timor-Leste Membru ASEAN no OMK nian: Perspetiva negósiu, prontidaun instituisaun sira, no implikasaun sira ba reprezentante Organizasaun...