COVID-19: Estimula demanda ekonomia no traballo

ILO: Numeru lakon servisu aumenta, besik metade hosi traballadores iha mundo iha hela risku hodi lakon meius subsistensia

Dadus atualizado hosi ILO kona-ba impaktu pandemia COVID-19 ba merkado traballu hatudu impaktu maka’as ba traballadores iha ekonomia informal no mos fo impaktu ba milloens emprezarios iha mundo tomak.

Press release | 29 April 2020
© Kandukuru Nagarjun
GENEVA (ILO News) –Organizasaun Traballu International fo hanoin katak, kontinuasaun menus oras servisu globalmente impaktu hosi COVID-19 signfika katak 1.6 billoens traballadores ne’ebe servisu iha ekonomia informal – ida ne’ebe besik metade hosi numero traballadores globalmente iha hela perigu hodi lakon subsistensia.

Bazeia ba informasaun hosi “Terseiru edisaun Monitorizasaun hosi ILO: COVID-19 no Mundo Servisu”, redusaun oras serviso iha secundo trimestre tinan 2020, iha espetasaun katak sei at liu estimasaun antes.

Kompara hosi nivel antes krize iha trimestre haat 2019, iha espetasaun pursentu 10.5 sai at liu tan, ekivalente ho millaun 305 hosi servisu ‘full-time’ (servisu oras 48 kada semana). Estimasaun antes hatudu redusaun ho pursentu 6.7, ekivalente ho 195 milloens hosi traballadores ‘full-time’. Ida ne’e nudar rezultadu hosi prolonga ka estensaun estadu emerjensia ka lockdown.

Bazeia ba rejiaun, situasaun aumenta sai at kuaze iha rejiaun hotu-hotu. Iha estimasaun hatudu katak pursentu 12.4 hosi oras servisu iha trimestre daruak iha America (compara ho nivel antes krize) no mos pursentu 11.8 ba Europa no Azia Sentral. Estimasaun ba rejiaun sira seluk la dook hosi numeru ne’e no hotu-hotu liu pursentu 9.5.

Impaktu ekonomia informal

Krize ekonomia ne’ebe mosu nudar rejultadu pandemia, besik 1.6 billoens traballadores iha ekonomia informal (reprezenta grupo mais vulneravel iha merkado traballu), hosi numeru global ho total billaun 2 no numeru traballu mundial 3.3 billoens, sofre tamba fo impaktu ba sira nia rendimento. Ida ne’e nudar rejultadu hosi ‘lockdown’ no estado emerjensia no mos tamba sira servisu iha setor sira ne’ebe hetan impaktu maka’as.

Estimasaun iha fulan dahuluk hosi krize hatudu katak rendimento hosi traballadores informal globalmente tun ho pursentu 60. Ida ne’e signifika katak pursentu 81 iha Afrika no America, pursentu 21.6 iha Azia no Pacifica, no pursentu 70 iha Europa no Azia Sentral. Wainhira laiha rendimento alternativa entaun traballadores no nia familia sei laiha forsa hodi bele sustenta sira nia moris.

Empreza sira iha risku

Numeru traballadores ne’ebe hela iha nasaun hirak ne’ebe persija taka fatin servisu menus ona hosi pursentu 81 ba 68 iha semana rua ba kotuk. Redusaun hosi estimasaun antes iha edisaun monitorizasaun daruak katak pursentu 81 (publika iha loron 7 fulan Abril) nudar rezultadu primaria hosi mudansa iha Xina, iha fatin seluk asaun hodi taka fatin servisu kontinua aumenta.

Globalmente, liu millaun 436 emprezarios ne’ebe hasoru risku boot. Empreza hirak ne’e halao operasaun iha setor ekonomia ida ne’ebe hetan impaktu makaas, inklui 232 milloens maka faan sasan boron deit ka balun iha eskala kiik, 111 milloens iha manufatura, 51 milloens iha setor akomodasaun no servisu aihan, 42 milloens iha setor imoveis no mos atividade empreza sira seluk.

Persija asaun politika urjenti

ILO husu atu foti asaun ida ne’ebe urjenti, ho tarjetu no flexivel hodi suporta traballador sira no emprezario sira, liu-liu empreza kiik, sira ne’ebe iha setor ekonomia informal no mos grupo vulneravel sira.

Milloens traballadores sem rendimentu signifika laiha mos hahan, laiha seguransa no laiha futuru. [...] Iha situasaun iha ne’ebe pandemia no krize servisu kontinua, persija asaun urjenti hodi proteje grupu vulneravel sira."

Guy Ryder, Diretor Geral ILO
Asaun hodi reativa fila-fali ekonomia persija implementa abordajen ida ne’ebe riku ho servisu, suporta ho politika no instituisaun empregu ida ne’ebe forsa, Sistema protesaun social ida ne’ebe komprensivu. Kordensaun internasional kona-ba pakote estimulu no hamenus debitu importante mos hodi halo rekuperasaun ida ne’ebe efetivu no sustentavel. Estandarte internasional laboral, ida ne’ebe halao ona konsensu tripartite ka hosi parte tolu, bele sai hanesan fundamentu.

“Iha situasaun iha ne’ebe pandemia no krize servisu kontinua, persija asaun urjenti hodi proteje grupu vulneravel sira “, Diretor Geral ILO, Guy Ryder hateten. “Milloens traballadores sem rendimentu signifika laiha mos hahan, laiha seguransa no laiha futuru. Milloens emprezas globalmente dada is mos araska. Sira laiha poupansa no la asesu ba kreditu. Ida ne’ebe mak situasaun lolos iha mundo traballu. Se ita la ajuda sira agora, signifika katak sira sei lakon”.

Atu halo intervista, kontaktu: newsroom@ilo.org